IRRADEERUVAD MÕTTED

mantlipärijas näeb päris palju tuttavaid. nii mõnigi noorpoliitik on kelbase-ajamise asemel otsustanud ärimeheks hakata. naljakas oli vaadata pensioni-ja veemüüki. oleks ilmselt isegi mõne hea kamraadiga neile nurgelistele naistele silmad ette teinud. huvitav, mis edasised ülesanded on?

eesti ühiskond ahistab mind. siin ei sööda tänavatel. siis käiakse kellegi-mõistes-moekate elik ebamugavate ja sageli koledate riietega. siin ollakse muukeelsete ja värviliste inimeste vastu mittesallivad. siin ollakse üksteise vastu ebaviisakad ja ebasõbralikud.

ma usun, et inimeste meeleolu on otseses sõltuvuses neile langevast päikesekiirgusest. teaduslik vaatenurk aga ütleb nii: inimene ei saa päikesest otseselt energiat. energia jõuab rakkudesse erinevate toitainete, eelkõige proteiinide jm valkude kaudu ATPna. me tõepoolest oleme, mis me sööme.küll aga toodetakse päikesevalgusest ja valgusest seratoniini,mis hoiab meid ärkvel. nii et siiski:) ja ma ei vähetähtsustaks tema üleüldist positiivset mõju,olgu teaduslik seletus miline tahes.

täna tulin laulukoorist, jõudsin kell 20.15 poodi. mõtlesin, et jooks ühe Bacardi Breezeri. aga oh üllatust! müüja võttis mul kassas pudeli käest ja ütles: kell on juba üle!! no eksole tõesti! just see oligi mu point,kui algseslt selle keelu vastu olin ja olen siiani. kas see ei ole mitte inimõiguste rikkumine? veel üks põhjus tallinnas mitte elamiseks..

mängin nüüd bingo lotot

ikka on külm ja vist aina külmemaks läheb, nagu kurjad keeled räägivad. meile pandi nüüd koju superhüprvahva digitv kodulahendus interneti ja multimiljoni telekanaliga. hetkel vaatan eesti mtv-d ja nagu kõikidel muudelgi kordadel,kui ma olen seda vaadanud, ei saa ma aru õieti,millega tegu.aga tegelt pole mulle mtv kunagi eiti imponeerinud.

olen taas alustanud tantu-ja lauluhooaega. line-tantsus on mul kummatigi keeruline, sest otsustasin ühineda tallinna kõige edasijõudnumate grupiga ning seal tuleb vaeva näha,mida ma reeglina ei viitsi teha.aga eks tuleb pingutada.
rahvatantsu otsustasin siis ka tantsima hakata, esimest korda oma elus. ühinesin põneva neiduderühmaga Pääsuke. kõik oleks muidu väga vahva, aga meie juhendajal on kombeks kõiki tantsukombinatsioone iga paarikümne minuti tagant ära muuta ning siis imestab ta, miks me midagi selgeks ei saa.huvitav tõesti. mitte et mul loomingulisuse vastu midagi oleks, vastupidi, aga kui eesmärgiks on ikkagi üks korralik kava kokku saada, siis nii see küll ei toimi.
laulma sain ainult 1 kord,sest teisel korral olin haige. 25 peaks avalikult laulma, aga mul on tantsutrenn samal ajal,nii et ma olen dilemma ees .

täna käisin koolis, päriskoolis praktikal.vaatlemas, kuidas tunnis on.mul oli külm,nagu ka igal pool mujal. muidu olin natuke üllatunud,sest lapsed pole üldse nii koledad ja kurjad,nagu õpetajad neid tavaliselt armastavad kirjeldada. muidugi pärast mitmekümmet aastat ei pruugi enam õpetaja objektiivne olla.

muul ajal olen jätkuvalt egoist, väga vähesed inimesed ja asjad meeldivad mulle.sageli tunnen süümepiinu, et nii küündimatu olen. aga ma lihtsalt ei viitsi ega näe suures osas mõtet.

nine months

ma olen jälle, ikka ja endiselt haige. mu nina jookseb nagu mahlakann, mul on kogu aeg talumatult külm, mille vastu ei aita ei paksud sussid, fliistekid, kuumad teed meega ega ka mitte miski muu. muidu on süda ka paha ja uimsus, uskumatu uimsus saadab mind kogu aeg. ja ma tahaks ainult päikest ja sooja. aga seda ei tule veel järgmised 9 kuud...

vahepeal olen kogenud uskumatut ülikooli-bürokraatiat jälle. see on uskumatu, et asi, mis on tegelikult aastaid vana ja peaks nagu toimima, ei toimi tegelikult üldse. õppekavad ei klapi kohe kuidagi, õppejõud ei tea oma õppekavadest mitte kui midagi ja ometi on vaja saada kokku ainepunktid. õppeainetele registreerumise süsteem käib ainult läbi õppetoolide a la kirjaliku allkirjaga, mis on minu arvates eriti tobe ning valikained sisuliselt kuskil tunniplaanides ei kajastu ja siis aja neid bürokraatiakoridore pidi taga. ja oleks siis et õppejõud viitsivad oma meilidele vastata. nad ei viitsi tegelt, vähemalt mitte kõik.

kõigest hoolimata on minu õpihimu säilinud. ma tõesti lähen hommikuti suure hea meelega kooli ja käin kõikides loengutes, mille olen endale välja valinud. minu senine lemmik on suurbritannia ühiskond ja kultuur, mida loetakse inglise keeles, nii et see on eriti vahva. otsustasin ka keemia kõrvalaine kasuks, mis tõenäoliselt nii vahva ei ole, aga tuleb kindlasti kasuks. homme saab praksi ka minna, see peaks lahe olema.

ühesõnaga ma olen oma otsusega tagasi kooli minna väga ja vägagi rahul, kui ainult tervis paremaks läheks, siis oleks kõik juba väga hästi.

KADI, GERTU ja ANNA (vist)

vaatasin siis eile minagi "suurepärast õhtugalat" Miss World Estonia 2007. Kui mul esimeste tantsurütmide jooksul isegi väike lootusekübeke hinge tekkis, siis kadus see niipea, kui lavale tulid "10 kaunitari" uskumatute figuuride ja olematu kõndimisoskusega. Sellele lisandunud baywatchi klipp oli ülim nõmeduse tipp ning ma pidin tõdema, et skepsis, millega olin teleekraani ette istunud, leidis igakülgse kinnituse. minu emotsiooniks sellest üritusest jäid hoopis tõdemused, et mikk saar on täitsa pandav kutt, eestis on häid tantsijaid ja kaire vilgats tõepoolest oskab laulda.

muidu veetsin nädalavahetuse ülieestlaslikult kodus külmetust põdedes. nina oli nii mõnusalt kinni ja kurk kähises ja värises ning meepurk vähenes poole võrra ja ravimitedoos suurenes mitmevõrra. õnneks on mul täna suhteliselt juba ok olla (sülitan kolm korda üle vasaku õla), nii et olen tagasi Tallinna Ülikoolis, kus ma pean tõdema, mulle isegi meeldib. Siiani olnud loengud on kõik olnud tunduvalt huvitavamad, kui kõik mu TÜ loengud kokku.. võibolla olen ma lihtsalt vahepeal targemaks saanud, võibolla olen kuulama õppinud, võibolla saab must veel asja :) niisiis füüsika ajalugu.

minu eelmise blogiga juhtus õnnetus, aga ma hakkasin oma blogist puudust tundma, niisiis otsustasin uue luua. ma tundsin puudust sellest, et kui ühistranspordis sõitsin ja siis mingi mõte tuli,millest oleksin tahtnud kirjutada, siis tõdesin kurbusega, et mul ei ole seda kuhugi kirjutada. nii et ma siis proovin jälle uue hooga.