mida on maailmas uut, kiirus, vaid kiirus, ei muud

kust see küll niimoodi juhtus, et aega enam ei olegi ja tuttavaid enam polegi ja peaaegu et sõpru enam polegi? kus see küll tuli niimoodi, et enam ei teagi kellestki midagi ja ainsad elumärgid on orksi üles pandud uued pildid.

kõige jaokse ei jätku, kõike tegema ei pea

aga siiski. kahju on ju. ütlemata kahju. aga kui keegi ei tunnegi puudust. kui ainsad mõtted on hommikuti end asjalikuks ajada ja õhtuti lihtsalt vedeleda, sest muud eriti ei jaksagi. kes on selle maailmakorra niiviisi paika pannud? kas ma ka annan endale aru, kui õnnelik ma olen tegelikult olnud, et mind on saatus siiani aina hellitanud.

rohekas kleidike, lühike veidike

ja ühel hommikul ongi kõik rõske ja ilmailu tuleb otsida hingesoppidest ning isegi kui peeglist vaatab vastu seesama maailmavallutaja- irvhammas, tuleb ometi ennast täiskasvanuks sundida ning käia seda teed edasi. isegi kui aega ei ole...