EI TEA KAS MERELE MA TEEL VÕI RANDA

ma olen oma muusika juba kõik töö juures mitu korda ära kuulanud ja nüüd ma ei jaksa seda enam kuulata. aga see tätte lugu tuletab mulle meelde igasuguseid ammuseid aegu, kus juhtus igasuguseid imelikke asju..mis mõnikord olid head ja mõnikord halvad, aga mis mind ikkagi lähendasid kõige sellega, millega ma ka praegu lähedane olen. kes nüüd midagi aru sai, mis ma rääkisin, siis respect!

nädalavahetus tuleb romantika lainel.reedel lähme veinirestorani sööma ja laupäev-pühapäev Laulasmaale Spa-sse. See saab kindlasti niiiiiiiiiiiiiii mõnus olema :)
kahju on sellest, et viimasel ajal kohati väga soojad ilmad on nüüd ära kadnunud ja väljas oleks nagu külm ja rõske sügis, mida aeg-ajalt soojendab väike päike, mis pilvenurga tagant välja piilub.
pühapäeval olin maal ja peesitasin kehalas ja nii hea oli lihtsalt kodustega koduses kohas viibida. kui õhtu tuli, siis enam ei tahtnudki Tallinnasse tagasi sõita. aga natuke uhke saan ma ikka ka enda üle olla, et nii ilusti üksinda selle teekonna ära sõitsin. minust võib veel ühel päeval autojuht saada :) ehkki kasulikum on ühistranspordiga sõita.

vanasti ma kirjutasin nii palju ja nii tihti ja see tuli nii kergelt ja loomulikult, nüüd ma kirjutan haruharva. septembris saab aasta, kus ma pole oma pärispäevikusse sõnagi saanud. alates 13 eluaastast ustavalt oma kaaslasena näinud ja tundnus päevaraamatust olen kuidagi kaugeks jäänud ja ei oska ega viitsi sinna enam midagi kirjutada. ei tule enam meeldegi,et kirjutaks midagi. ilmselt on see loomulik, aga samas on mul sellest ka väga kahju.. et siis nii läkski.