pealkiri

mul on uni, haigus ja tühi kõht. homsest algab puhkus! homme lähme saaremaale, aga ma ei rõõmusta oluliselt, sest ma olen haige ja mul on paha olla. ma pean vist millalgi arstile minema.

vahepeal on juhtunud palju vahvaid asju. vahepeal oleme teinud palju vahvaid asju ja tegelikult on siiski umbes 90 % ajast superlahe ja vahva, elu on lill ja päikeseratas ja kuigi on asju, mis panevad muretsema, siis lõputult muretseda ju ka ei saa ja mõnikord peavad asjad ja inimesed ise ka joonde saama oma oskustele tuginedes.

eelmisel nädalavahetusel käisime Õhne jõel, kus sadas meeletult vihma, oli mustmiljon sääske ja paat läks enne lõppu katki. ei saa öelda,et see meie reisisellide meeleolu oleks oluliselt morjendanud, vastupidi, olime endiselt rõõmsad ja rõõsad ning nautisime merehädaliste taaka. pühapäeval käisime ka lõuna-eestit väisamas ja avastasime, et ööbikuorus ei saa forellipüügi-söögikohas kaardiga maksta. sõitsime siis võrru sularaha järele. eks ole teinekord hullematki nähtud.

tegelt mulle ikka käib närvidele see vati sees elamine, kus ma antud hetkel viibin. ärgas ja varmas oleks ikka parem olla. 2 päeva näiteks olin voodis ja ei teinud midagi, see mind kuhugi ei viinud. täna olen kontoris tagasi ja teen üht koma teist, aga ei saa öelda, et seegi mind oluliselt aitaks. kas pudel viina võiks olla pääsetee? ei usu. ka kõik jogurtid, mahlad, puuviljad ja aspiriin-paratsetamool-kuhjad pole mind päästnud. panustan ignoreerimisele. ühtki paremat mõtet mul praegu pole..