eile õhtul sattusin kogemata pooleldi nägema saadet nimega "Kaua võib!". USKUMATU. ma ei saa aru. täiesti mõttetu asi. käsitleti teemat, kus telefonikaardi ostnud inimene hakkas saama sõnumeid teemal, et ta peab oma võlga tasuma. ehkki ta tegelikult ei olnud kusagilt võlga võtnud. no ja siis püüdis riisalu teemasse selgust tuua, kuid viis, mismoodi ta inimest küsitles, oli pigem talle sõnade suhu toppimine,mitte mõistlik usutlus. ühesõnaga väga nõme oli vaadata. siiski saaks riisalust tõenäoliselt väga hea advokaat. tema ründav-nõudev toon paneks nii mõnedki kriminaalid asju üles tunnistama. peaks talle ettepaneku tegema. advokaat ta polegi veel olnud.

22. märtsil kell 15 toimub Nõmme kultuurimajas EV 90ndale sünnipäevale pühendatud kontsert, kus ka meie tagasihoidlik neiduderühm "Pääsuke" oma etteaste teeb. Nii et ootan kõiki sõpru-sugulasi-fänne seda kaema.
27. veebruarist 2. märtsini aga olen Soomes suusatamas. See saab kindlasti olema meganaljakas ettevõtmine, sest erinevalt selle maailma uusrikastest ei tea mina downhillidest ja snowboarditamisest midagi. noh ma ei ole ka uusrikas. no enivei, eks ole aeg proovima hakata. kõik uus on eeldatavasti huvitav, niikaua kuni seda ei pea tegema vee all.

muuhulgas siis olen taaskord ikka poitiivsemas tujus, kui näiteks kuu aega tagasi. eneselegi ootamatult olen 3 eesmärgist suutnud täita 2->kolida ja tööle hakata. ehkki tookord ma mõtlesin muidugi ärakolimist tornide linnast tallinnast. aga nüüd seda küll kohe kindlasti ei juhtu. aga töökoht on mul vähemasti aus, igasuguste lisaboonuste ja suhtelise kergusega. no ja sõbra võiks muidugi ikkagi leida. ehkki vaadates möödunud töönädalaid, siis ega ei jääkski sõbra jaoks aega. aeg annab arutust ning elus läheb kõik nii nagu minema peab, või siis paremini või siis samas ka halvemini.

-ka kõige säravama ja vaimukama meelega inimene vajab tutvusi-

ma olen nüüd kaks nädalat tööinimene olnud. ilmselt on vara mingeid pikemajalisi järeldusi kõige selle kohta teha, aga üldmulje on positiivne. ehkki hommikune varajane ärkamine on paras pähkel minusuguse laiskvorsti jaoks. eriti kui arvestada seda, et ma pole juba aastaid hommikuti stabiilsetel aegadel ärganud. aga inimene harjub ju kõigega. niisamasugune lugu on ka kontsade ning hommikuste ripsmevärvimistega ja korraliku riietumisega. tööüledandeid ma alles avastan ja õpin, kuid üldmuljelt olen absoluutne kontorirott, kes joob päevas mitu tassi kohvi ning klõbistab päev läbi läpaka taga klahvidega ja kelle meilboxi päevane läbivus ületab tunduvalt need numbrid, mis mulle siiani on omased olnud. kolleegidega on mul absoluutselt ja täiesti vedanud ning ülemuse nimi on meelis :P:D

cheers!