spontaansus on tulnud minu ellu tagasi! olin liiga kauaks laskunud mugavasse igapäeva-elu rutiini ning liiga kaua hullumeelseid emotsioone endas tagasi hoidnud või mingitesse hingesoppidesse ära peitnud. nüüd olen need avastanud taas! mu süda on nii avali neil päevil! ma tunnen meeletuid emotsioone näiliselt tavapärastest aga sisemuses sügavatest tegemistest ja olemistest. või nagu Melker Melkersson Varesesaarel avastas- " küllap on elu üks kahtlemata kaval asi oma pidevate käänakutega, ühel hetkel on silmavesi ja hammaste kiristamine, järgmisel hetkel tulevad kõige puhtam rõõm ja kõiksugu jumalikud asjad". nii on, mu sõbrad!

täna istusin pärast üsna mannetut esmaspäevast tööpäeva oma vaimustavas pisikeses köögis ning nautisin äärmiselt lihtsat, aga maitsvat kartuli-õhtusööki. lisasin taldrekule ka törtsu magustshilli kastet, ometi teades, et ma teravat ei armasta.. ja kõrvale klaas punast kuiva veini ning seejärel armsalt lihtne Tjorveni ja Melkerssonide maailm. nii kaunis oli! edasi viis mind tee Maria Listra ja Hanna-Liina Võsa jõulukontserdile. tundsin juba möödunud nädalal erinevate reklaamide saatel, et sel aastal on vaja minna kirikusse jõululaule kuulama. küll mul on hea meel, et ma sellest emotsioonist kinni hakkasin! sest taaskord, äkkmõtted hetkeliste tundmuste saatel on need kõige õigemad! veendun selles neil päevil üha rohkem ja rohkem! see kontsert oli nii kaunis! ma ei suutnud lakata iseenda sees naeratamast ning samaaegselt pisaraid pühkimast!

ja need pühad. need olnud jõulupühad! neli päeva otsatuid emotsioone taaskord. alustades kolmapäeva õhtusest Püssirohukeldrist, jätkudes 24nda kuuse ehtimise, küünlasäras surnuaia, jääkülma kiriku ning õega lauldud jõululauludega. järgmisel päeval tuli jõulumehe kostüüm selga tõmmata ning vahva perekondliku seltskonna saatel toredat meest etendada. sealt edasi rakvere peoavarused ning alati geniaalne Madli. jeesus, kui kaua ma polnud teda näinud ja jeesus, kui hea, et ma teda nägin! laupäev eksitas mind Roela Rahvamaja 40.juubelile, kus barista oskused tuli taaskord proovile panna. nägin ka korralikku tantsuetendust vana hea esteetika- ja tantsukooli esituses (kus ma ise olen muuseas kolm aastat õppinud ja isegi tiitleid sealt üles korjanud ;) fa-fa-faa- teinimiss, eksole). kaunis, mu sõbrad, kaunis on elu. ja mul on tunne, et veel kaunimaks läheb, sest ma avasin ennast taaskord kogu ilmaelu kullale ning see tahab mind ka vastu võtta! KUMMARDUS!

„Tantsimine on midagi enamat kui huvitav hobi. Tantsuõpe aitab lapsel arendada koordinatsiooni, eneseväljendusoskust, toetab ka tervete suhete kujunemist poiste ja tüdrukute vahel, üksteise austamist, aga ka kohusetunnet ja järjepidevust eesmärgi nimel pingutamiseks.”
„Tantsuõpe kujundab laste suhtlemisoskust, treenib tahtejõudu, annab esinemisjulgust, õpetab viisakalt käituma, toetab sotsiaalset arengut. Me oleme nädalas mitu korda koos, meil on tantsulaagrid, koos sõidame esinemistele. See on midagi, mida lapsed tavapärases koolitunnis ei koge.”

olen iseenda lõputul otsingu teel. nüüd jälle rohkem kui kunagi varem, tean, et ma pean ikka ja jälle otsima, otsima, otsima. võibolla kunagi leian, ehkki suure tõenäosusega mitte, aga ma pean jätkama seda Kolgata teed, vastasel juhul kahetseksin igavikuliselt, et miks ma vähemalt ei püüdnud. ja seda kõike saan ma teha ainult ja ainult üksinda, iseenda sees, iseendaga vaieldes, iseennast nahutades ja sealsamas hetketi õnnitledes. inimesed kiidavad kole vähe nii ennast kui ka kõiki teisi. inimesed armastavad vähe. inimesed on ära uppunud tehnoloogilis-kiiresse materiaalsesse maailma ning ei suuda ennast selle mugavusest välja raputada, et keskenduda kõigele sellele, mis on tegelikult oluline- sisemine sund ja püüd olla veel suurem ning müstlisem ning teha veel suuremaid ja kaunimaid asju; tuleb ennast väljendada igapäevaselt nii vaimselt, füüsiliselt kui ka kunstiliselt ja otsatult taga ajada elu kaunishetki! ning lõppude lõpuks tuleb leida kontakt sisemise minaga ja keskenduda selle igakülgsele rikastamisele. oh kõik need mõtted, mõtted, mõtted! olen teid igatsenud, teist undki näinud, teie koputusi aju tagumises kolbas kuulnud ning liiga kaua teid ignoreerinud. aga nüüd ma olen siin ja tegelen Teiega ja valutan ning sealsamas rõõmustlen koos teiega! maailm on suurepärane, mitmetahuline süsteem ja ma tahan sellega tegeleda!