TFW ja kultuurihommik Tallinnas

i know it's been ages, aga Relika tuletas mulle meelde, et on olemas blogid ja tegelikult juhtub igapäevaselt nii palju asju, et patt oleks neid kõiki ainult endale hoida.

ühesõnaga, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb mul alustada sellest, et sattusin eile poolkogemata juhuslikult Tallinna Fashion Week'ile, ühele runway show'le. ma ten, et ma ei tea tegelikult moest ja/või modellindusest suurt midagi, kuid siiski julgeksin olla kriitiline, sest minu meelest need modellid ei olnud küll modellid. jaah, fine, nad olid keskmiselt üsna ilusad, aga kõndida neist enamik ei osanud. mul oli paiguti ikka kole hirm, et keegi nüüd kukub või siis lihtsalt piinlik selle kooberdamise pärast. aga moeloojatest ka. nägin kristina viirpalu ja oksana tanditi loomingut. esimene mulle meeldis ja teine mitte nii väga. kristina mudelid olid mega-naiselikud, rohkete lillede ja loomulikult minu lemmikvärvi-kombinnidega: punamustad. lovely! oksana asjad olid aga liiga ektriim minu jaoks and the name should characterise it just as well: polka dots. eriti najakas oli minu meelest välispidine lukk ja seda motiivi kasutas ta eriti palju. ooo ja siis see show'de vahepala, that was just hilarious. moeloojaid intervjueeriti ja kõik oli megakohmakas. lõpuks hakkas oksana lihtsalt lampi inglise keeles rääkima and that was it. ühesõnaga kogu asi oli pehmelt öeldes väga omapärane. aga olen nüüd kogemuse võrra rikkam.

tänane hommik leidis meid aga nautimas kultuuripealinna võlusid. alustasime olevi kiriku tornist, kust avanes linnale suurepärane vaade, mis kulus tõepoolest hädasti marjaks ära pärast seda pikka-pikka treppi mis sinna ülesse viis ja sõna otseses mõttes hingeldama ajas. ja tallinn ei olegi nii linn, puid ja rohelust on meil väga palju ning viru hotell ei tundunud ka sealt ülevalt enam nii kõrge.
edasi leidsime ennast kultuurimiili algusest, kuid veel enne uudistasime elektriautosid, mis statoili taga parklas ennast paraadile seadsid. aga kultuurimiil siis. algas väga rõõmsavärviliselt ökosaare ja kalaturuga, kus oli meeletu valik igasuguseid mereande, alates mitmekülgsest kalavalikust ja lõpetades kammkarpide ja vähjapoegadega. lovely. kusjuures kalasadama rand ei ole ka üldse halb aeg aja veetmiseks kuumadel suveöödel või miks mitte ka külmadel talveöödel. anyhow, ostsime suitsumoivasid ja -kilusid ning rüüpasime ökosaarel õlut ja siidrit kõrvale. ökosaar ise siis, osutus kõigiti meeleolukaks kohvikuks.
jätkasime patarei vangla ja lennusadamaga ning küige lõpuks leidsime ennast kalamajast, mille alati nostalgilises miljöös on vaieldamatult kaunis jalutella :) kultuurimiil ise oli võibolla osati pigem meeldetuletus sellest, et antud piirkonnaga saaks nii palju ette võtta, et seal oleks väga kaunis ringi liikuda. samas võib seda kasutada ka nädalavahetuse lõunaretkeks omapärastesse kohvikutesse, sest iga atraktsiooni juures oli tavapärasest erinev puhvet, kus saab külma märjukest manustada.