NOSTALGIA NÄDALAVAHETUS (aka ebaõnnestunud kultuurielamused Balti põhjapoolseima riigi pealinnas)

ärgem laskem ennast pealkirjast valedele jälgedele juhtida- ma ei teinud keemilisi lokke. lõikasin hoopis juuksed üsna kenakesti lühemaks. aga mitte sellest ma ei tahtnud tegelikult rääkida. lugu hoopis selles, et tulenevalt üliägedast teisipäevast, mil sai vägagi väärikalt tähistatud ühte Eesti kõige ajaloolisemat teisipäeva, oli kolmapäev üsna nutune ning samas teades, et nädalavahetusel on vaja ka tööd teha, me väga suurejoonelisi plaane ette ei näinud.

küll aga püüdsime ennast kodust välja ajamisega pisutki meelelahutust leida. reede õhtul sai valikuks "kolm musketäri" ja seda kosmoses (NOSTALGIA). proua piletiletis oli küll pooltest hammastest oma väärikas eas juba ilma jäänud, kuid oskas oma muhedusega teha tuju igati heaks- liiati kui ta pärast kohtade pakkumist meie tõdemusele (saal on ju tühi- ükskõik kuhu istume), ühines meie arvamusega ja kiitis takka, et tõepoolest- istuge kuhu tahate. edasi viis meid tee järgmise vana-kooli meheni, kes pileteid kontrollides neile templi peale lõi "sisenetud". astusime siis suurde kinosaali, kus vaevalt kümmekond inimest oma kohtadel istus ja sisenesime pikemalt ootamata kinematograafia imetabasesse maailma. enne filmi ei olnud ühtegi reklaami! see oli tõeliselt positiivne üllatus- kahjuks see ka ainsaks positiivseks üllatuseks sel kinoseansil jäi. ilma naljata, tegu on maailma halvima filmiga. ma saan aru, et ajaga tuleb kaasas käia ja tänapäeval enam lihtsalt ilusate inimestega asju ära ei tee, aga kas lendavad laevad, mis põgenevad äikesetormi pilvedesse, matrixi kehaväänamise trikid ja laserkiired XVII sajandi aaretekambrites on ikka päris see teema, mis peaks lõimuma algupäraselt romantilise ja seiklusliku romaaniga renessasiõitsengu aastatest- i don't know..

laupäeval läksime Salme Kultuurikeskusesse (NOSTALGIA) vaatama rock-ooperit "Faust". esinejateks K. S. Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased. well, oli rohkem selline Kapa-Kohila kultuurimaja taidlejate moodi asi. kogu etenduse ajaks prognoositud kolmest vaatusest (kestusega 3 tundi) suutsime ära vireleda esimese vaatuse. kogu austuse juures isetegevuslaste vastu (sest eks ma kuulu ju mõneti isegi nende hulka), oli see ikka kohutav. kas ei oleks mõtekam teha midagi lõbusat- on omal ka tore ning pealtvaatajad saavad vähemalt naerda. praegu jäi küll selline pingutatud õuduse mulje- ma ei usu ka, et nendel noorukitel endal väga muhe oli seda tükki mängida.

pühapäeval ei katsetanud me enam endisaegsete kultuuripaleedega, vaid läksime lihtsalt kapten Tenkeshisse (NOSTALGIA) sööma. ei petetud millegagi- kõhu sai kenasti täis! seega täiesti lootusetud me oma ootamatult kokku saanud nostalgiategemistes ei olnudki.

mis veel- jalkapiletid a le coq'le soetatud, minuteid enne selle ummikseisu sattumist. pimedatele vabatahtlikus korras raamat lugemiseks ette võetud. laupäeval 'nimetas' välkamaalaste jalkale kaasa elatud. korrapärasel pääsude trennil käidud. vajalikud tööülesanded sooritatud.