INTENSITY

esmaspäev algas Mirelle Mathieu kontserdiga. me küll olime seal ainult esimese vaatuse (kuidas muidu üldse saab kontserdil vaheaeg olla?!?), aga sellest hoolimata võib nimetada meeldivaks kogemuseks. silmaringi avardas küll kõvasti ning prantsuse-keelseid laule ei ole ma kohe päris kindlasti mitte kunagi nii pikalt ühtepanu kuulanud. kõige huvitavam oli loomulikult publiku vastuvõtt, kes iga laulu järel tassis primadonnale sületäite kaupa lilli lava äärde kokku. proua haaras need viimseni omale sülle ja toimetas hellalt oma lillepoisile, kes oli küll juba väga väärikas eas härrasmees, aga minu silmale näha olevalt küll ühtegi teist funktsiooni ta ei kandnud. külm õhtuõhk soodustas pärast kõlejahedat suurhalli vaimu- ja meeltekosutust otsima clayhillsis, kus avasime ametlikult hõõgveini hooaja.

teisipäeval käisime wine library's, mis sisuliselt on kvaliteetveini pood meie õuel! ei tea, miks küll siiani oleme ainult 24tunni kiirpoodi kasutanud ja mõnel korral sealt ka veini soetanud...

aga veiniselt nädal jätkus- kolmapäeval seadsime end pisut suurema seltskonnaga sisse hubasesse gloria keldrisse, kus voolava jutuga weinmeister meid meeldivate maitsete ja huvitavate juttudega kõigiti veetles ja rõõmsa ning rahulolevana tundma pani. hilisem kokteiliduo jätkus mollys jalkalainel.

neljapäevane kiirtööpäevak oli eelsoojenduseks traditsioonilisele trenniõhtule, mis aga kogu oma tegelikkuses lõpuks vormis megaintensiivseks reedeks, mille polnud ei otsa ega äärt, algust ega lõppu, vahet ega pausi. veedelnud päeva koduseks muutunud nõukariruumis oli õhtune kolmiküritus sellele igati väärikaks punktis. ma ei tea, mis neil telekanalitel sel aastal viga on, aga nad kõik teevad oma üritusi siis kui mul on veel mitmes muus kohas vaja olla. nii juhtus ka tv3 sügise õhtugalaga. jooksin sealt pärast nappi tunnikest armsaks saanud kalamajja, kus maailma koge ägedamad naised hummust ja gini maitsesid. arvatagi, et sealt lahkumine ei olnud pikkadeks õhtutundideks plaaniski. ometi jõudis oodatust varasemalt kohale varajane hommik, mis lausa kisendas klubivisiidi järele ning nii ka vabankist ennast lõpuks leidsin. seal oli as crowded as ever ning lühiajalise eufooria sulamisel oli kõigiti mõnus ennast intensiivnädala lõpuveerel magusasse madratsisse suruda ning ning silmad sulgeda.